Esimene säästublogi postitus ilmus kolm nädalat tagasi. Mis on vahepeal muutunud? Olgem ausad - suurt midagi. Väikesi samme oleme ometi ette võtnud. Nimelt koostasin Excelis tabeli, milles kajastuvad kõik meie sissetulekud ja väljaminekud kuu lõikes. Nüüdset augustikuu tabelit vaadates selgub aga kurb tõsiasi - olen seda täitnud vaid ühe nädala, rohkem ei viitsinud. Sahtel (mitte sama, milles tarbetud vidinad) on täis sissekannet ootavaid tšekke.
Väljas söömas oleme samuti vähem käinud. Pooleldi tuleneb see ilmselt sellest, et olima vahepeal nädalakese maal. Küll aga oleme korra suisa koju toitu tellinud - samal päeval, mis eelmise postituse kirjutasin. Iseenesest on lollakas, et paljud söögikohad pakuvad võimalust, mille kohaselt on mingist summast alates toidu koju toomine tasuta, muidu maksab viieka. Loomulikult ma tahan, et toit toodaks kohale tasuta, mis sest, et pean selle viieka eest siis toitu juurde võtma, näiteks kaheksaeurose eelroa või muud seesugust. Lõpptulemus on ju ikkagi tegelikult see, et toit jääb alles, sest ei jõua nii palju süüa, ja kulutasin rohkem raha, kui söögikohas süües oleks kulutanud. Teisalt aga on tore hommikusöögiks eelmise õhtu poolikut burksi süüa. Märt arvab, et see on rõve, ma ei tea - kah ju nagu sääst või nii.
Tarbimisharjumustes olen üritanud samuti muutusi teha: käin enam turul ja ei raiska seejuures kilekotte. Ka olen üritanud poes rohkem jälgida hindu ja ehk isegi teha veidi odavamaid toite. Turul käia on tegelikult lahe! Seal on kogu värske kraam lihtsalt niiiii odav ja pirts kass saab oma kolmepäevase kanakaelte koguse suisa kolmekümne sendiga. Mõni aeg tagasi tegin elus teist korda kapsahautist. Kõik produktid sain turult: värske kapsas, hakkliha, sibul, kartulid. Kui ma vaid viitsiks ise rohkem süüa teha, saaks praegusel sügisesel ajal ikka väga odavalt ja samas mitmekülgselt söödud. Muuseas, isegi igipõline juurikate ja igasugu köögiviljade vihkaja Märt arvas, et kapsahautis tuli väga hea välja - ta oli nõus sama toitu lausa kahel päeval sööma, seda ei juhtu kunagi. Ta nimelt oli selle söögi varem juba eos välistanud, krimpsutas nägu, kui kuulis sõna "kapsahautis", ja polnud iial sellist maakate rõvedat sööki isegi maitsnud. Pika veenmise peale maitses otse potist, seejärel üritas teha nägu, et tal oli söögi rõveduse osas õigus, ent millegipärast tõstis taldriku kapsast täis ja pärast kiitis.
Enne kooli algust tuleb mõningaid väljaminekuid teha, millega ma polnud päris arvestanud. Ikka on vaja uusi kooliriideid ja uut käekotti ja uusi jalatseid ja uusi pastakaid-päevikuid ja nii edasi. Ja muidugi olen ma kõik uued asjad ära teeninud sellega, et olen juba nii meeletuid summasid kokku hoidnud, et võin lubada endale kallimaid asju, loogiline ju. Nii vaatangi praegu üht 80eurost käekotti, mida hullult tahaks, ja noh... ma olen ju tubli olnud.
No comments:
Post a Comment